Kahe riigi piirilNarva asend – on nii mineviku kui tänapäeva kõige iseloomulikum joon. Narva jõel, mis kannab oma kiired vood Peipsi järvest Läänemerre, asus juba Keskajast kahte tsivilisatsiooni eraldav piir, mis lahutas euroopalikku katoliiklikku Läänt slaavlaslikust õigeusklikust Idast. Piir pole aga sugugi ainult eraldusriba, vaid ka kokkupuutepunkt, kahe kultuurimaailma kohtumise ja vastastikuse mõjutamise paik.

Ajalugu Narvas on materialiseerunud oma vastandlikkuses siiski terviklikus kaunis ja dramaatilises arhitektuurses ansamblis, mille sarnast pole kusagil mujal Euroopas: jõe vastaskallastel, teineteise vahetusläheduses (noolelennu või musketilasu kaugusel) kõrguvad kaks kivikolossi – saksa rüütliloss Hermanni Linnus ja vene Ivangorodi kindlus.

Narva jõepromenaadpikkusega ligi 1 km laiub piki Narva jõge Viktoria bastionist kuni Narva Linnuse jalamini. Narva jõepromenaad on kahtlemata üheks tõmbekohaks Narva linna elanikele ja külastajatele. Iga ilmaga promenaadil saab näha jalutajaid, kalureid, sportlasi. Promenaad sobib nii jalutamiseks ja perepuhkusele, kui ka rulliuisutamiseks ja aktiivselt spordiga tegelemiseks.

Soome lahe kaldal, Narva jõe suudmes, ainult 14 kilomeetri kaugusel Narvast, asub Narva-Jõesuu. Juba XIX sajandi alguses sai sellest väikesest hubasest kuurordist peterburi aristokraatidel armastatud puhkekoht. Linnas asuvad sanatooriumid, hotellid, puhkekodud, kämpingud suudavad mahutada tuhandeid külalisi.