NARVA LINNUS on üks kõige huvitavamaid keskaegseid ehitisi Eestis ja peamine arhitektuuriline vaatamisväärsus Narvas.
Praegu paikneb linnuses Narva Muuseumiekspositsioon. Suvel on linnuse alal avatud Põhjaõu, mis kujutab endast Narva Muuseumi loodud interpretatsiooni XVII sajandi käsitöömeistrite linnaosast.

Ehitatud 17. sajandil rootsi sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi. Victoria bastioni kasematid on avatud külastamiseks. Ekskursioon giidiga püsirohukeldris ja kasemattides tutvustab Narva linna kaitseehitiste ajalugu.

Promenaad on huvitav tänu oma temaatilistele objektidele:
Rootsi terrass on kogu pere puhkeala, kus asuvad lastele mõeldud lõvikujulised atraktsioonid;
Dahlbergi lava kujutab endast vabaõhulava;
Päikeseplats, kus paiknevad suvekohvik, purskkaev ja väike bassein lastele.

Ehitatud 17. sajandil barokkstiilis Rootsi kuninga Karl XI käsul.

Ühes galerii saalis paikneb Sergei ja Glafira Lavretsovide nimelisest Narva Linnamuuseumist pärinevatel töödel põhinev püsiekspositsioon, mille hulgas leidus Ivan Aivazovski, Ivan Šiškini, Karl Wenigi, Heinrich Buchholzi, Peter Gelleri ja teiste kuulsate kunstnike töid. Galeriis eksponeeritakse ka kaasaegsete Eesti ja Lääne-Euroopa kunstnike külalisnäitusi.

Tegutsev uusbütsantsi stiilis õigeusu kirik, mis on ehitatud 19. sajandi lõpus arhitekt Paul Alischi projekti järgi. 1944. aasta lahingutes, mil hävis enamus linnast, jäi katedraal puutumatuks ning on säilinud tänase päevani.

Tegutsev luteriusu kirik, mis on ehitatud 19. sajandi lõpus ning nimetatud Vene imperaatori Aleksander II auks. Pärast IImaailmasõda oli kellatorn täielikulthävinud ja see taastati alles 2008. aastal.Praegu asub kellatornis kirikute ajaloo muuseum.

Tegemist on Victoria ja Pax bastionidel asetseva vanima linnapargiga.
Victoria bastionil  asub ristikujuline mälestusmärk, mis püstitati 1853. aastal. Mälestusmärk on pühendatud Põhjasõjas 1704. aastal Narva vallutamisel langenud vene sõduritele.

Kolledži fassaad on Teise maailmasõja ajal purustatud börsihoone fassaadi jäljendus.

Mälestusmärgi avamine toimus 2000. aastal. See on pühendatud Karl XII võidule Vene vägede üle Põhjasõja Narva lahingus 1700. aastal. See mälestusmärk on Rootsi Kuningriigi kingitus Narva linnale.

Eesti maletajale ja rahvusvahelisele suurmeistrile Paul Keresele püstitatud mälestusmärk asub Puškini tänava ja Peetri platsi vahelises skvääris. Mälestusmärgi autoriks on tuntud eesti skulptor Aivar Simson.